Tormikahjustuste likvideerimine – toetusega või ilma?

Juulikuu alguse torm tekitas mitmel pool metsades hektarite viisi tuuleheidet või –murdu ning paljud metsaomanikud on selletõttu saanud olulist kahju. Et edaspidiseid, lisaks looduse poolt tekitatud, puidu riknemisest tingitud kahjusid vältida, tuleks kahjustuste kõrvaldamisele asuda võimalikult kiiresti.

Enamasti on tormijärgsed koristustööd seotud oluliselt suuremate kuludega ja ettenägematute probleemidega kui raied, mis on pikka aega ette planeeritud ja mida teostatakse korrapärase majandamise käigus. Seetõttu on metsaomanikel enne töödega alustamist tarvis hoolikalt kalkuleerida ja planeerida, kuidas töid korraldada ning läbi viia nii, et lõppkulud ja -kahjud võimalikult väikesed oleksid. Arvesse tuleks võtta ka võimalust, et tänaste tormikahjustuste kõrvaldamiseks on tagasiulatuvalt võimalik tuleval aastal Euroopa Liidu nn „Metsameetmest“ taotleda selleks toetust.

Kas aga „Metsameetme“ toetust, mille maksimaalne määr on 830 €/ha (füüsilisele isikule peale tulumaksu kinnipidamist 664 €/ha) kahjustuste kõrvaldamiseks kasutada, jääb iga metsaomaniku enda otsustada. Miks peaks iga metsaomanik enne hoolikalt toetuse kasutamise või kasutamata jätmise võimaluse läbi kaaluma, selgub allpool praktilise näite varal.

Toetust puudutava küsimusega pöördus Põlvamaa Metsaühistu poole ühistu liige, kellel oli tormis kannatada saanud raieküps kasvav mets kahel hektaril, tagavaraga ligikaudu 500 tihumeetrit. Koos Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesiga vaadati üle ja tehti arvutused erinevate võimaluste kohta kahjustuste kõrvaldamiseks sh nõuded, mis võimaldaksid tuleval aastal tagasiulatuvalt toetust taotleda.

Selgus, et kui metsaomanik soovib taotleda toetust, peab ta arvestama toetuse nõudega, et tal tuleb ise sõlmida leping raietöid teostava ettevõttega ja lepingu alusel ka töö eest ise tasuda. Arvestades, et tormimurru käigus kahjustatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse keskmine turuhind koos käibemaksuga on 16,8 €/tm, oleksid metsaomanikule ülestöötamise kulud seega kokku 8400 eurot, millest käibemaks moodustaks 1400 eurot. Maksimaalse toetuse taotlemise määra alusel oleks sellisel juhul füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik ligikaudu pooleteist aasta pärast saada kahe hektari kahjustuste kõrvaldamiseks toetust peale tulumaksu mahaarvamist 1328 eurot. 

Olukorras, kus füüsilisest isikust metsaomanik ise tellib raieteenuseteenuse, tuleb tal tasuda ka osutatud teenuse hinna sees olev käibemaksu osa (näites 1400 €). Erinevalt metsaühistu poolt pakutavale raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tehtavale raiele, kus käibemaksu koormis jääb raiet teostava ettevõtte kanda, on toetust taotledes metsaomaniku kulud isegi arvutuslikult 72 euro võrra suuremad.

Koos läbi vaadanud ja arutanud erinevad võimalused kahjude likvideerimiseks, otsustas ka eelnevalt metsaühistu poolt raiete tegemise kogemusi omav metsaühistu liige loobuda toetuse taotlemisest ja sõlmida metsaühistuga raieõiguse võõrandamise leping

Ka Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok rõhutab, et otsuse langetamisele peab eelnema põhjalik mõttetöö. „See, kas metsaomanik taotleb kahjustuste kõrvaldamiseks toetust, tuleb kindlasti põhjalikult läbi vaagida. Aga hoolimata tulumaksuga maksustamisest tasuks samast meetmest uue metsa rajamiseks toetust küsida küll. Nimelt on võrreldes siseriikliku metsauuendamise toetusega metsameetmes toetuse määrad suuremad ja mõneti suurem lootus toetust saada. Pole saladus, et siseriiklikus metsauuendamise meetmes ei jätku toetusraha kõigile nõuetepärastele taotlejatele juba pikemat aega.“

Metsaomanikule oluline!

„Metsameetmest“ toetuse taotlemiseks peab metsaomanik täpselt järgima toetuse nõudeid. Enne metsas tööde alustamist tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis, millel märgitakse ka kahjustuste põhjus, meie näites torm. Sellele järgneb metsateatise menetlemine ning ekspertiis – tegu on aegavõtva protsessiga, kuna Keskkonnaameti töötajaid on vähe, praegune torm langes puhkuste perioodile ning ka ekspertiis võtab oma aja. Samas on aga ajafaktor metsaomaniku jaoks oluline, kuna ootamise käigus puit ju rikneb.

Teiseks tuleb töötegija leidmiseks võtta hinnapakkumised – kui tööde maksumus jääb alla 5000 euro (käibemaksuta), siis ühelt pakkujalt, kui summa on üle viie tuhande (käibemaksuta), siis kolmelt. Olukord on praegu aga selline, et torm tegi hulga kahju nii riigi- kui erametsas ja metsamaterjali ülestöötajatel on tööjärg pikalt ees. Nii võib kolme võrreldava pakkumise saamine kujuneda erametsaomanikule tõeliseks probleemiks, kuna ettevõtted pole huvitatud kahjustuste üle vaatamisest vaid selleks, et teha hinnapakkumine. Arvestada tuleb ka sellega, et tuulemurru koristamisele kulub hulgaliselt rohkem aega ja tööd kui tavalisele raiele. Seega on ka töö hind kõrgem.

Seega – et taotleda metsas kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde osaliseks hüvitamiseks toetust, tuleb metsaomanikul olla väga tähelepanelik. Tööde tegijaks peab olema hanke tulemusel selgunud parim (ehk odavaima hinna) pakkuja, kelle töö kvaliteet ei pruugi olla metsomaniku jaoks piisav. Ja kuna peaaegu kõik metsandusfirmad on valdavalt käibemaksukohuslased, tuleb metsaomanikul tasuda ka käibemaks.
Lisaks saab toetust taotleda alles tuleval aastal (kogemustele tuginedes võib ennustada, et ilmselt juunikuus) ning kuna kogu protsess on pikk, jõuab toetus metsaomanikuni alles aasta lõpuks.

Meeles tuleb pidada ka seda, et toetus metsameetmest on mõeldud eelkõige uue metsa rajamiseks! Tormikahjude likvideerimiseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka uue metsa rajamiseks.

METSAMEETME (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse) tingimused:

• Metsamaa peab olema inventeeritud;
• kahjustuste kohta peab olema tehtud metsakaitseekspertiis;
• metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha;
• kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt 20% katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb;
• kahjustus võib olla toimunud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
• toetust peab taotlema ka uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerumiseks.