Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

Ootame Sind valgustusraie teemalisele õppepäevale, kus metsakonsulent Janek Akkatus räägib valgustusraiete vajalikkusest ning jagab nõuandeid valgustusraiete tegemiseks.

Aeg: 18. november kell 11:00 
Koht: Rõuma küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond. Vaata kogunemise asukohta kaardil
Osalemine: tasuta

Registreerumine
Palun anna oma osalemisest teada täites selle registreerimisvormi või helistades telefonil 5348 3252.

Korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Läänemaa Metsaühistu korraldab 28. aprillil 2022 algusega kell 18:00 metsa istutamise õppepäeva. Õppepäeval jagab metsakonsulent Arvo Aljaste praktilisi nõuandeid metsataimede istutamiseks.

Toimumiskoht: Koela küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond (vaata asukohta kaardil)
Osalemistasu: tasuta
Registreerimine: Täida registreerimisvorm siin lingil või helista 5348 3252

Korraldamist toetab SA Erametsakeskus.

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest ühistud saadavad taotlused edasi 15. detsembril.

 

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.
• Kehtivad metsa inventeerimisandmed on kohustuslikud:
  • Üle 5 ha suurustes metsades tööde teostamiseks füüsilisest isikust metsaomanikel
  • Erinevate metsandustoetuste taotlemiseks

 

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Oktoobrikuu alguses anti Luua Metsanduskoolis taas üle Põlvamaa Metsaühistu stipendium. Sel aastal on stipendiaadiks Romet Ereline, Põlvamaalt pärit tulevane metsamasinate (forvarder) operaator. Põlvamaa Metsaühistu stipendiumit anti välja juba kümnendat korda.

Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“

Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.

Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!

 

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee

2011/12 – Kuldar Ilm

2012/13 – Andi Jaaska

2013/14 – Andi Jaaska

2014/15 – Taavi Ojala

2015/16 – Piret Jüriöö

2016/17 – Kristjan Kattai

2017/18 – Karl Jürgen Pall

2018/19 – Karl Jürgen Pall

 

 

Himmaste on väike küla üsna Põlva lähedal. Üle-eestiliselt on küla tuntuks saanud sellega, et seal sündis ja kasvas meie suurmees Jakob Hurt. Põlvamaa ja lähiümbruse metsaomanikele on aga Himmaste tuntud ühe teise asja poolest. Nimelt on sealt pärit Alvar Mattus, mees, kes kaheksa aastat tagasi asutas ettevõtte A.M.Raietööd. Tegutsemisaastate jooksul on selle ettevõtte metsamehed teinud hooldusraieid sadade omanike metsades. Seda kõike koostöös Põlvamaa Metsaühistuga.

Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

 

Septembrikuu viimasel päeval anti Luua Metsanduskoolis üle nimelised stipendiumid. Juba üheksandat korda on nende seas ka Põlvamaa Metsaühistu stipendium. 1300 euro suuruse stipendiumi saab üks Luua Metsanduskoolis metsandust õppiv Põlvamaalt pärit noor, kes paistab silma ka oma õppetulemuste ja ühiskondliku aktiivsuse poolest. Sel aastal on Põlvamaa Metsaühistu stipendiaat Luua Metsanduskoolis teisel kursusel metsamasina operaatoriks õppiv Kardo Sõukand. Noormees asus ameti õppima peale põhikooli lõpetamist.

„Põlvamaalt on meile igal aastal tulnud palju edukaid õpilasi, nii ka tänavune stipendiaat Kardo Sõukand,“ rääkis koolijuht Haana Zuba-Reinsalu. „Kardo on igati tubli õpilane. Klassiõpe saab tal nüüd läbi ja edasi tuleb juba päristöö metsas. Kindlasti saab ta ka seal hästi hakkama, tal on kogu aeg kõik asjad väga korralikult ära tehtud,“ lisas metsamasinaõppe instruktor Peeter Lips.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall

 

Aprill ja maikuu algus oli Põlva Kooli neljandatele klassidele teistmoodi – kõik viis klassitäit neljandikke külastasid Lahemaad – Sagadi metsamuuseumi ja looduskeskust. Põlvamaa Metsaühistu korraldamisel oli lastel võimalik osaleda kahes õppeprogrammis. Neljas D ja E said osa kodupaiga lindude programmist ja A, B, C, F ja G klass osalesid programmis Puudest algab mets.

Puudest algab mets programmis osalesid aprillikuu viimasel päeval A ja G klassid. Laste päev algas juba hommikul – Põlvast asuti teele Eestimaa teise otsa, Sagadisse. Paaritunnine bussisõit oli piisavalt lühike, et lastel tüdimust ei tekiks aga ka piisavalt pikk, et järgnev oleks lastele vaheldust pakkuv.

Sagadis võtsid Põlva neljandikke vastu looduskooli õpetajad, kelle juhtimisel siirduti metsamuuseumi. Seal tutvuti kõigepealt Eestimaa puudega ning täideti töölehti. Edasi vaadati aga muuseumis praegu vaatamiseks väljas olevat rahvapärase puutöö näitust. Iga puuliigi juures olid väljas selgitavad tahvlid ning just sellest puust valmistatud esemed.

Muuseumist siirduti läbi Sagadi mõisapargi looduskooli, kus lapsed said vaadata mikroskoobi all taimi ja putukaid. Rõõmsat elevust valmistasid nii tavaline liiv kui ka kiili tiivad. Ka looduskoolis tuli täita ülesandeid – erinevaid meeli kasutades arvata, mis on purgis-kotis. Pärast selgus, et tegemist oli väga tavaliste asjadega – männikäbide, kuuseokaste, kadakalaastude ja muu taolise kraamiga.

 

Kuna Sagadi pole kaugel merest, külastasid mandrilapsed ka randa. Veetase on praegu madal ning nii olid Altja rannas olevad kivid – nii kuulus Titekivi (mille alt pärinevat kõik Altja küla lapsed) kui ka väiksemad kivid hästi nähtavad. Ilm oli ilus ja vette keegi ei kukkunud.

Põlva Kooli esimese kooliastme huvijuht Diana Pehk sõnas, et kõik lapsed on retkega väga rahule jäänud – kellele on meeldinud rohkem metsamuuseum, kellele looduskool ja kellele hoopiski mererand.

Põlvamaa Metsaühistu on Põlva Kooli esimese kooliastme lastele korraldanud erinevaid metsa ja loodust tutvustavaid programme juba aastaid. Näiteks viidi mõni aasta tagasi kõik esimeste klasside lapsed tutvuma metsaga päris Põlva lähistele – Taevaskoja radadele.

Oktoobri alguses liitus Põlvamaa Metsaühistuga Endel Metsaluik, kellest sai Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige. Sel puhul sai ta ühistult kingituseks 1000 taimeistikut.

Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agressiivsed metsaülesostjad.

“Tegelikult saigi kõik alguse sellest, et ma sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on ja sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”

Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.

Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige on Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sellel puhul üle kopsala kingituse – 1000 taimeistikut.

 

Eesmärk – metsa võimalikult palju väärindada

Metsaluik lisas, et tema ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsa saadava puidu võimalikult kaugele väärindamist.

“Ma olen väljaõppinud tisler ja tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeltatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussiga,” rääkis ta.

Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on ka tema talu alustanud omakasvatud kartuli koorimisega ja müügiga ja seda mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel. Seda enam, et metsa on vaid 11 ha, mistõttu soovib ta saada sealt maksimaalset tulu ja samuti kavatseb Endel Metsaluik oma tulevase uue maja palgid saada just kodumetsast.

 

Lõuna-Eesti metsaomanikud usuvad ühistegevusse

Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.

Praegu koondab Metsaühistu võrgustik juba 5000 liiget, kuid eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuna Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget ning Võrumaa  Metsaühistul on 1000 liikme maagilisest piirist puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb pooletuhande piirimaile.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud, et kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu. “Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega, metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ja puidu müügi ja vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampakkumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.

Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise. “Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.

 

Kalle Peterson on mees, keda tunneb vist iga Põlvamaal ja lähiümbruses metsandusega kokku puutuv inimene.  Hiljuti 65. sünnipäeva tähistanud Kalle on praegu tegev Põlvamaa Metsaühistus, kuid elu jooksul on ta olnud mitmetes ametites. Siiski, kõik need on olnud metsamehe ametid.

Kõik algas aga aastal 1962, kui tookord veel koolipoisi Kalle isal kukkus keset talve ära paarimees, kellega metsa tehti. Nii võttiski Kalle ise sae teisest otsast kinni ja piltlikult öeldes pole siiani lahti lasknud. Edasi läks aga koolitee juba oma õiget rada – põhiharidus käes, oli jätkuks Luua kool.

„Luual käisin mitu aastat, vahepeal tuli kaks aastat ka Siberis käia – sõjaväes. Sealgi olin metsamees, sain muideks teada ka selle, miks oli Družba sael õlituspump peal. Teoreetiliselt muidugi teadsin, aga seal nägin oma silmaga, et lehisepuit põletas keti kinni,“ meenutab Kalle.

Esimeseks töökohaks sai Petersonile Kaiavere metskond Tartumaal, ametiks metsavaht. Sealt edasi Puhja sohvoosi, kuid sealgi jätkus metsatöö – esialgu metsavahina, seejärel metsaülemana. 1980. alguses pakuti Kallele tööd Põlvamaal ja siiani on ta olnud tegev selle kandi metsades.

„Lugesin hiljuti raamatut „Eesti metsanduse 100 aastat“ ja nagu oma elu kirjeldataks seal,“ nendib metsamees. Ise peab ta üheks huvitavamaks ajaks taasiseseisvumist. „Siis oli see raielubade aeg. Tuli endal kõik metsad läbi käia, kluppida ja ette märkida. Nalja sai selle asjaga palju. Ajad olid niisugused suht keerulised, metsavargad olid kah tol ajal aktiivsed… Mõnedki aastad sai tol ajal püstol taskus metsas ringi joostud. Kõik enesest lugupidavad pätid teadsid, et Petersonil on relv ja ta oskab lasta… Päris laskmiseni siiski õnneks asi kordagi ei läinud,“ meenutab Kalle olnut. Olud aga muutusid ja edasi on Kalle Peterson olnud seotud erametsandusega.

„Kui loodi Metsaamet, läksin sinna üle. Siis hakkasingi tegelema puhtalt erametsandusega, järelvalvega, kinnistutega ja muu vajalikuga. Nõustamine oli oluline. Varsti hakkasime mõtlema ka erametsade uuendamisele. Istutusmaterjali hankimine oli keeruline. Aga leidsime lahendused ja asi läks ikka edasi.“

Viimased kümmekond aastat on Kalle Peterson olnud seotud Põlvamaa Metsaühistuga, kus ta nõustab metsaomanikke ja korraldab erinevaid töid. „Kuhu see aeg on kadunud, ei saa ma aru. Kogu see asi on nii kiiresti arenenud… Liikmete arv kasvab aastast aastasse, metsaomanikud on aru saanud, et ühiselt tegutsedes on seda asja mõistlikum ajada kui ise pusides. Tänagi olin siin ühe inimesega, kes on meil liige juba aastaid. Tänagi tegime lepingu ära ja lähme raiuma neid kaasikuid, mis omal ajal põllumaale kasvasid. Nüüd on siis käes aeg harvenduseks. Neid alasid, mida on vaja kiiresti harvendada, on Põlvamaal palju. Need on kõik põllumaadele kasvanud noorendiku,“ sõnab Kalle.

Praegune metsanduse ümber kujunenud kära teeb aga elupõlisele metsamehele muret. „Räägitakse, et kõik mets raiutakse maha ja näiteks tuuakse teeääred. Aga millised on olnud viimased talved? Pehmed! Tuligi raiuda kõval pinnal olevat metsa. Me ei saa ju metsi majandada nii, et sel aastal raiume ja siis ootame kümme aastat uuesti korralikku talve! Ja teine asi on see, et palju on neid üleseisnud metsi, mille majanduslik väärtus langeb. Kaitsemetsadega on teine lugu, kuid mina räägin majandusmetsast,“ räägib Peterson.

Kõige suurem mure on Kalle Petersonil aga noorte loodusetundmise pärast. „Noored inimesed ei tea loodusest suurt midagi, ei tee vahet kasel ja haaval. No kus sa elad! Riigis, kus metsasuse protsent on 53. Kahekümneaastane noormees ei tea neid. Selle koha pealt jooksevad minu juhtmed küll kokku. Ja see ei ole üksiknäide,“ on Peterson nukker. Et aga looduse- ja metsatundmine ära ei kaoks, annab ta oma panuse Metsaühistu kaudu.