Põlvamaa metsamees päästab ristipuid

Põlva lähistel, täpselt Himmaste ja Vanaküla külade piiril on raielank, kus äsja lõppesid metsatööd. Veel hiljuti töötas seal harvester, mille kabiinis istuv mees saab juba mõne päeva pärast uhkusega öelda – ma olen teinud hiiesõbraliku teo. Selleks meheks on Erki Piir, viieteistaastase kogemusega harvesterioperaator.

Harvesterioperaator Erki Piir. Tema tähelepanelikkus on päästnud mitmed ristipuud.

Tegelikult on neid tegusid praeguseks kogunenud juba õige mitu. Erki ise meenutab asja nii: „See juhtus kaks aastat tagasi. Tulime koos Põlvamaa Metsaühistu metsameistri Erki Vinniga metsa. Hakkasime töid planeerima, kui vaatasime – siin on ju ristipuud. Võtsime siis ühendust Hiite Majaga, sealt tuli asjatundja, kes need üle vaatas. Eks ma ise olen ka ristipuudest kuulnud, aga väga täpselt ei teadnud. Olemas on küll ristipuude rakendus, mul on see ka alla tõmmatud, aga see näitab ainult juba teadaolevaid puid. Neid siin ei teadnud vist keegi, igatahes registris neid ei olnud,“ räägib metsamees.

Männikoorde on lõigatud rist lahkunu mälestuseks. Vanasti usuti ka seda, et rist puukoores takistab kadunukesel kummitusena tagasi pöördumist.

Ristipuu on lihtsamalt öeldes puu, mille koore sisse on lõigatud surnu mälestuseks rist. Sadu aastaid vana traditsioon on kõige kauem elus püsinud Lõuna-Eestis, ka Põlva ümbruses on teada mitmeid ristipuid ja ristimetsi. Reeglina asuvad nad teede ääres. Seda rõhutab ka Erki Piir. „Teeservade lähedal peab eriti ettevaatlik olema, seal võib ka ristipuid olla. Sügavamal metsas pole neid kohanud,“ selgitab Erki. Metsamees on veendunud, et kuigi ristipuude säilitamise kohustust ei ole, on nende kasvama jätmine loomulik käitumine. Sellele vastu ei ole olnud ka metsaomanikud. Metsamehed on veendunud, et meelega keegi ristipuid maha ei raiu, küll aga võib seda juhtuda teadmatusest või tähelepanematusest.
„Harvesteril töötades pead olema väga tähelepanelik ja hoolas. Eksida on väga lihtne,“ sõnab Erki Piir. Alati ei tähenda eksimine just ristipuu langetamist, kuid eksimine on ka näiteks vale sortimendi lõikamine. „Ma olen harvesteril viisteist aastat töötanud, aga ikka on vaja juurde õppida. Kuigi kogemused teevad asja kergemaks. Ja huvi asja vastu. Mulle on metsatöö alati meeldinud, harvesterile tulin ka omal ajal isa kõrvalt. Kahetsenud seda pole kunagi,“ lisab Erki.

Ristipuu Himmaste ja Vanaküla külade piiril.

Ristipuudega on Erki Piir kokku puutunud mitmel pool Põlvamaal, näiteks Eoste kandis, aga ka Liival. Ka mainitud Himmaste ja Vanaküla piiril asuva langi servas on ristipuud. Kasvamas ja tähistatud, et neid miski ei ohustaks. Need puud on nüüd ka vastavasse andmebaasi kantud. Kuid selliseid ristipuid, millest keegi midagi ei tea, võib olla veelgi. Kui töid korraldab Metsaühistu, võib aga olla kindel, et ristipuude või ka teiste oluliste pärandkultuuriobjektide leidmisel neid säästetakse.

Hiiesõbralikud tegemised

Hiiesõbralikke tegemisi on teisigi. Hiite Maja sihtasutus tõstis sel aastal esile kaksteist isikut, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega. Ristipuude hoidmise eest Põlva maakonnas tänatakse lisaks Erki Piirile ka maanteeameti projektijuhti Siim Remmelgast.
Hiiesõbralike tegude tunnustamisega soovib Hiite Maja väärtustada pühapaikade hoidjaid ning aidata kaasa looduslike pühapaikadega seotud loodus- ja kultuuripärandi edasikestmisele.
Hiiesõbralike tegude tegijaid tänatakse kümnendat aastat järjest, seda korraldavad Hiite Maja SA, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Mida teha, kui leiad ristipuu?

Paljud ristipuud on kantud Maa-ameti kaardile. Siiski ei ole andmebaas täielik ning eriti just Lõuna-Eestis võib vanemate teede ääres olla ka selliseid ristipuid, millest mitte keegi ei tea. Ning kuna komme ei ole lõplikult kadunud, võib olla tegu ka värske ristipuuga. Nendest tuleks tead anda Keskkonnametile.