Harilik saar – Eesti aasta puu 2025
Sel aastal teist korda aasta puuks valitud harilik saar (Fraxinus excelsior) on väärikas ja mitmekülgne puuliik, mida võib kohata nii Eesti loodusmaastikes kui ka parkides ja haljasaladel. Saar on ka üks Euroopa levinumaid lehtpuid, kodumaal leiab teda peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis. Saart iseloomustab sihvakas kasvukuju, sirge tüvi ja kaunis sulgjate lehtedega võra, mis pakub nii varju kui ka esteetilist ilu.
Harilik saar on Eestis looduslikult levinud peamiselt viljakatel ja niisketel muldadel. Ta kasvab eriti hästi jõgede kallastel, lammimetsades ja allikate läheduses, kus mullad on toitainerikkad. Kuigi saar eelistab päikeseküllaseid kasvukohti, suudab ta noores eas edukalt kasvada ka poolvarjus.
Harilik saar on üks meie suuremaid lehtpuid, ulatudes soodsates tingimustes kuni 40 meetri kõrguseks. Teda on lihtne ära tunda eripäraste vastakuti asetsevate sulglehtede ja mustade pruunide pungade järgi. Saare puit on heledatooniline, kõva ja elastne, mis teeb sellest hinnatud materjali erinevateks kasutusaladeks.
Saarel on ökoloogiline roll kohalikes ökosüsteemides. Ta pakub elupaika mitmetele liikidele, sealhulgas sammaldele, samblikele ja putukatele. Kevadel tärkavad sulglehed ja kergelt lõhnavad õied meelitavad mesilasi ja teisi tolmeldajaid, aidates seeläbi kaasa ökosüsteemi tasakaalu hoidmisele.
Saare puu talub hästi tuult ja tormi, mistõttu on ta oluline ka maastiku mitmekesisuse ja stabiilsuse seisukohalt. Saared toimivad sageli varju- ja tugipuudena ning aitavad parandada mulla struktuuri oma lehtede lagunemise kaudu.
Saaresurm ohustab puid
Ka saarepuud ei ole kliimamuutustest puutumata jäänud. Saari ohustab seenhaigus – saaresurm – mis laastab suuri saarepopulatsioone kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Saaresurma põhjustab mikroseen Hymenoscyphus fraxineus, mis nakatab saarepuude lehti ja levib seejärel okstesse ja tüvesse, põhjustades puu järkjärgulist närbumist ning väljasuremist. Seen levib eoste abil, mis võivad tuule, vee või saastunud materjalide abil levida kaugele. Saarte suremus on olnud nii ulatuslik, et mitmel pool on selle liigi elujõulisus kahtluse all seatud.
Kliimamuutused aitavad saaresurma levikule ja raskusastmele kaasa mitmel moel. Pehmed ja soojad talved võimaldavad mikroseene eostel kergemini talve üle elada ja kevadel kiiremini levima hakata. Niiskemad suved loovad seenele soodsa keskkonna kasvamiseks ja levikuks. Lisaks nõrgestavad kliimamuutustega seotud äärmuslikud ilmastikuolud, nagu põuad ja tormid, saarte loomulikku vastupanuvõimet, muutes nad haiguse suhtes haavatavamaks.
Saare kaitse Eestis
Saare kui liigi säilitamiseks on oluline teadlik ja vastutustundlik metsandus. Haiguste leviku tõkestamiseks tuleks eelistada vastupidavaid sorte ning kahjustatud puid õigel ajal eemaldada. Samuti on oluline kaitsta looduslikke saarekasvukohti ja nende elurikkust.
Igaüks saab kaasa aidata, istutades saarepuid sobivatesse kohtadesse ja jälgides nende tervislikku seisukorda. Kuna saar on ka linnaoludes vastupidav, võiks teda rohkem istutada parkidesse ja tänavaäärsetele haljasaladele, et säilitada ja taastada selle olulise puu esindatus meie maastikus.